Kõrge vererõhk – teine pandeemia

Kogu fookus on COVID-il, soovin meelde tuletada, et meditsiiniajakiri Lancet kirjeldab kõrget vererõhku, kui „suurimat epideemiat mida inimkond eales teadnud on.“

USA-s kannatab üle 80 miljoni selle all praegu. Ja enamus neist elab aastaid tundmata ühtegi sümptomit. See on põhjus miks seda nimetatakse „vaikseks tapjat“.

Hüpertoonia või kõrgvererõhutõbi on teatud kui kõige tõsisemate terviseprobleemide põhjust, kaasa arvatud krooniline valu, väsimus, insult, neerurikked, ateroskleroos ja südamehaigused – mis on paljude surmade põhjuseks maailmas. Kõrgevererõhutõbi on üsna hirmuäratav nähtus!

Usutakse, et paljud kõrge vererõhu põhjustajad on rasvumine, insuliini talituse  takistus, suitsetamine, alkohol, liiga suur soola sisaldus organismis, ebapiisava kaaliumi ja kaltsiumi tarbimine ning istuv elustiil.

Ja selleks, et vähendada kõrget vererõhku, soovitavad arstid muuta toitumist, teha harjutusi, lõpetada suitsetamine, juhtida oma stressitaset ja neelata palju tablette. 

Aga siin on šokeeriv info: mida arstid pole õppinud ja mida ravimitööstus tahab, et sa ei teaks – vähene hingamine põhjustab kõrget vererõhku!

See mida me nimetame „normaalseks“ hingamiseks on üldiselt pinnapeale, järsk hingamine ja mida tehakse peamiselt rinnaku ülaosaga. Selline harjumuslik viis hingata pole inimesele loomupärane ega tervislik. Fakt on, et ebapiisav hingamine ongi varjatud hüpertoonia põhjus.

Hea uudis on see, et kõrget vererõhku saab ära hoida ja kontrollida teadliku hingamisega! Praktiliselt igaüks saab alandada oma vererõhku teadliku hingamisega. Meditsiinilised uuringud on seda tõestanud. Kuid seda siiski ei õpetata meditsiinikoolides.

 „Normaalne“ hingamine pole mitte ainult kõrge vererõhu tekitaja vaid paljude teiste füüsiliste, mentaalsete ja emotsionaalsete probleemide nagu stress, ärevus, krooniline lihaspinge, peavalu, suutmatus keskenduda või hoida fookust, mälu kaotus, unehäired, seedeprobleemid, seksuaalsuse ja viljakuse probleemid, autoimmuunhaigused ja enneaegne vananemine.

Meditsiiniteadlased teavad, et hingamine sisaldab endas rohkem, kui hapniku ja süsinikdioksiidi reguleerimist. See valitseb sinu autonoomset närvisüsteemi. Hingamise arv ja kiirus reguleerib sümpaatilist osa närvisüsteemis (gaasipedaal) ning hingamise maht ja sügavus reguleerib parasümaatilist närvisüsteemi osa (piduripedaal).

Järsk pinnapealne hingamine aktiveerib sümpaatilise vastuse (võitle, põgene, kangestu) ja blokeerib parasümpaatilise vastuse (puhka, seedi, taastu). Nii, et võti on leida see „Magus Koht“ hingamise kordade ja kiiruse ning hingamise sügavuse ja mahu vahel.

Siin on midagi, mida sa pead teadma: autonoomne närvisüsteem vajab sinu teadliku sisendit, et funktsioneerida optimaalselt! Me peame praktiseerima hingamist, nii nimetatud terapeutilises tsoonis: 4-8 hingamist minutis.

„Magus Koht“ enamuse täiskasvanute seas on 5-6 hingamist minutis. Aga meenutan, et keha lõdvestumine ja meele vaigistamine on selle hingamise elutähtis koostisosa.

Iga kord, kui sa teed aeglast täis diafragma hingamist, sa lülitad sisse nii nimetatud „hingamise arteriaalse surve laine“. See saadab vere üleujutuse läbi südame, kopsude ja aju. Ja nii mängib hingamine võtmerolli sinu vere pumpamises!

Stephen Elliott, raamatute “A New Science of Breath” and “Coherent Breathing”  autor on teinud suurepärast tööd kirjeldades kuidas „rindkere pump“ töötab ja tugevdab südant. Tänu tema ja teiste läbimurdvale uurimustöödele, me saame aru, kuidas hingamine mitte ainult ei valitse vaid ka tasakaalustab närvisüsteemi, kuid ta mängib võtmerolli vere liikumises.

Tagasi hüpertoonia juurde. Hirmutav osa on: kui sa hingad normaalselt – see on 15-20 pinnapealset hingamist minutis – sa ei käivita rindkere pumpa. Sa ei aktiveeri seda vitaalse hingamise artriaalse surve lainet. Ja nii sinu süda ja kardiovaskulaarsüsteem on kohustatud töötama ülemäära kaua pumbates ja liigutades verd.

Fakt on, et normaalne hingamine põhjustab sinu närvisüsteemi tasakaalust välja minemise ja hoiab sinu süsteemi lukustatult sümpaatilises liikumises. Igaüks teab, et see on ohtlik ja ebatervislik püsivalt nõristada stressi tekitavaid kemikaale ja hormoone sinu süsteemi. Ja see on just see, mida „normaalne hingamine“ teeb!

Kujuta ette, mis juhtub, kui sa sõidad ja iga peatumise korral punase tule ajal või autot parkides sinu mootor töötab 5000 pööret sekundis. Kujuta ette kui palju kulu ja pisaraid see põhjustab. See on täpselt see, mis juhtub sinu kehas normaalse hingamisega.

Ja ma ei usu, et magamine aitab, sest enamus inimesi väga ei puhka ennast välja kui nad magavad. Nende igapäevased harjumused ja järsk pinnapealne hingamine järgib neid ka öösel, ajal mil nad magavad. Meil on vaja õppida kuidas pidurit sisse lülitada. Meil on vaja praktiseerida aeglast sügavat õrna hingamist iga päev, et tõeliselt hästi öösel puhata.

Hingamine valitseb sinu autonoomset närvissüsteemi. Miks mitte pühenduda, õppida ja praktiseerida teadliku hingamist 2021 aastal?

Kui sa lihvid oma hingamist, sa täiustad oma meelt, keha ja oma emotsioone. Täiustades hingamise baasprintsiipe ja praktiseerides mõnda edasijõudnute hingamispraktikat tugevdad sa oma tervist ja võid saada maailmatasemel biohäkkeriks!

Kui tunned huvi, kuidas saada oma ellu püsivaid kvaliteedi muudatusi aastal 2021, siis oled oodatud liituma teadliku hingamise algajate videokursusega „Füüsiline ja vaimne tervis“. Kursust saad läbida sulle sobival ajal, iseseisvalt omas tempost ja personaalselt. See kursus on mõeldud teadliku hingamise baasaluste ning põhitehnikate mõistmiseks ning nende praktiseerimiseks ja rakendamiseks oma igapäeva ellu. Loe kursuse kohta lähemalt SIIT

 

Kui tunned, et soovid personaalsemat lähenemist, siis oled oodatud osalema pingete ja traumade vabastamise eraseanssidele, mis koosneb 9 seansist ja puhastab kõiki keha energia keskuseid ning avardab eluenergia voolamist keha-meelesüsteemis. Eraseansse viib läbi tunnustatud hingamisterapeut Heiki Tomson. Eraseansside kohta saad lugeda lisaks SIIT.